Database error

Answer: Question:

Database error

Answer: Question:

Database error

Answer: Question:

Database error

Answer: Question:

Database error

Answer: Question:

Database error

Answer: Question:

Database error

Answer: Question:

Database error

Answer: Question:

Database error

Answer: Question:

Database error

Answer: Question:
Brutopalk Läänemaal aastal 2016 |

Brutopalk Läänemaal aastal 2016

Palgatase mingis piirkonnas on nii ettevõtjaid kui palgatööatajaid huvitav küsimus. Ettevõtjate jaoks moodustab tööjõukulu olulise osa ettevõtluskuludest, palgatöötajatat huvitab igapäevaste olmekuludega toimetulek ja eneseteostust võimaldav ülejääk või säästmise võimalus.

Lääne Elu ajakirjanik küsis Läänemaa Arenduskeskuselt: Statistikaamet järgi kasvas Läänemaal brutopalk 2016. aastal  umbes 15 protsenti ja ületas tuhande euro piiri. Palun kommentaari, mis oli selle palgatõusu taga, millistes sektorites kasvas palk kiiremini.
 
Vastus: Läänemaa Arenduskeskus tegi 15%-se palgatõusu põhjuste väljaselgitamiseks detailsema päringu Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA).  Kuna statistika puudutab Läänemaa püsielanikonna tulusid, mida saadakse nii maakonda registreeritud kui maakonnavälistelt ettevõtetelt ja asutustelt, siis küsisime MTA-lt suuremate sektorite ja tööstusvaldkondade kaupa ning maakondliku kuuluvuse järgi eristatud brutopalkasid.
 
On tähelepanuväärne, et kui Statistikaameti (edaspidi SA)  andmete kohaselt on  Läänemaa  2015. aasta keskmine brutopalk 898 eurot, 2016. aasta aasta keskmine brutopalk  1033 eurot, millest järeldus 15% palgatõus, siis MTA andmetel oli keskmine brutopalk Läänemaal 2015. aasta 876 eurot ja 2016. aastal 914 eurot, mis teeb palgatõusuks kokku vaid 4,3 %.
 
Märkimist väärib, et maakonnaväliste ettevõtete ja asutuste keskmine brutopalk on MTA andmetel tõusnud nii era- kui avalikus sektoris  1000  euro piirimaile, samas kui maakonna ettevõtetes ja asutustes on see jäänud sektorist ja omandivormist olenemata keskmiselt 750-850 euro vahemikku.
 
MTA  andmete kohaselt näitab 2015. ja 2016. aasta keskmisi brutopalkasid võrdlev analüüs , et  primaar- ja sekundaarsektori palgad seisid peaaaegu paigal (kasv vastavalt  0,1% ja 0,5%), aga teenussektori brutopalk tõusis 7% (892 euroni).  (Primaarsektor - põllumajandus, loomakasvatus, kalandus, maavarade kaevandamine. Sekundaarsektor - töötlev tööstus, ehitus, energiatööstus, veevarustus, kanalisastsioon ja prügimajandus.)
 
Teenussektori brutopalga arvestus sisaldab avalikku sektori palkasid, mis tõusid aastaga keskmiselt 11, 2 %, kergitades sellega kogu teenussektori palgakasvu. Kõige suurem oli palgatõus maakonnavälistes avaliku halduse ja riigikaitse asutustes - 19,8%  (jõudes 1020 euroni), maakonnasiseste riigiasutuste palgatõus oli MTA andmetel 8,8 % (jõudes 761 euroni).
 
MTA andmete põhiselt oli maakonna tööjõumahukamate tööstusvaldkondade ettevõtete brutopalgatõus keskmiselt  7 - 9 %- sh metalltoodete toomises, mootorsõidukite ja haagiste tootmises, muude transpordivahendite toomises,  muude masinate ja seadmete tootmises, mööblitööstuses, puidutööstuses ja toiduainete tootmises. Nominaalselt oli 2016. aastal maakonna ettevõtete brutopalk 1000st eurost kõrgem  elektroonikatööstuses, elektriseadmete tootmises, metalitootmises (koguni 1507 eurot), muude masinate ja seadmete tootmises. Üle 900-euroste brutopalkadega on esindatud puidutööstus,  plasttoodete tootmine ja mittemetalsetest mineraalidest tootmine.
 
Millest tuleneb Statistikaameti ja MTA aasta keskmise brutopalga arvestuse erinevus?
Esiteks tuleb silmas pidada Statistikaameti brutopalga arvestuse metoodikat, milles uuringu üld­kogumi moodustavad majanduslikult aktiivsed üksused. Riigi- ja munitsipaalasutustelt ja -organisatsioonidelt ning 50 või enama töötajaga ettevõtetelt kogutakse andmeid kõikselt. Ülejäänud üksustest, s.t vähem kui 50 töötajaga ettevõtetest, tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik. Et valim on võetud tegevusala järgi, on maakondlike ja omaniku liigiti andmete arvutamiseks kasutatud järelkihistamist (ehk poststratifitseerimist).  Selline metoodika loob võimaluse, et maakonna keskmise brutopalga numbrit Statistikaameti arvutustes mõjutab  suuresti avaliku sektori palk ja ülejäänud üksuste juhuslik valik võib viga suurendada, kuna  50+ töötajaga ettevõtteid oli 2015. aastal maakonnas vaid 17.
 
Teiseks toimub MTA brutopalga arvestus mitmes punktis  SA arvestusest põhimõtteliselt teistmoodi:
1.       Tasuliigid – Statistikaameti keskmise brutopalga arvestus sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, eba-regulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15 ehk peamiselt ainult palgatulu erinevad vormid). 
 
2.       Ajaline nihe – Statistikaameti andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse. Ajalise nihke tõttu on MTA andmed  SAga võrreldes natuke "hilinenud", sest  aasta viimase kuu eest saadud palgatulu makstakse enamasti välja uuel aastal, kuid SA arvestab selle vana aasta sisse, MTA aga uue aasta sisse.
 
3.       Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata sellest, kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv võrreldes SA arvestusega seega suurem, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast.

Vaatamata metoodilisele erinevusele on oluline vaadelda siinkohal veelkord kahe erineva asutuse aastase palgatõusu protsendinumbrit: kui Statistikaameti järgi tõusis Läänemaa palk ligi 15%, siis maksuameti andmete järgi vaid 4,3 %. Üheselt selge on palgatõusu mootorina just maakonnaväline riigisektor. Maakonna siseselt on kõrgeimad palgad, samuti suurem palgatõus pigem erasektori mõnededes tööstusvaldkondades.

LIITU UUDISKIRJAGA
«
»

Järgmised sündmused Events archive

Leia meid Facebookist! 


Läänemaa Arenduskeskus viib ellu meetme "Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise" tegevuse
"Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks"
Lääne maakonna piirkondlike algatuste tugiprogrammi.
Tugiprogramm sisaldab kolme alategevust: 
1) mikroettevõtete võimekuse tõstmine - turunduse tõhustamine
2) maakonna turundus ja investorteenindus
3) Läänemaa Haridusuuendus noorte ettevõtlikkuse edendamise toena.